Uuring: Eestile sobib automaks

1. oktoobri kuupäeva kandva uuringu eesmärk oli selgitada, kas ja millised oleksid võimalikud maanteetranspordi maksustamise lahendused Eestis.

Automaks

Uuringu põhjal tehti järeldus, et sõiduautode aastamaks on analüüsitud alternatiividest kõige positiivsema kulu-tulu suhtega ning kiireima tasuvusajaga maksustamislahendus.

Kui Eestis rakendataks kõige levinumate kriteeriumitega sõiduautole 117 euro suurust aastamaksu, oleks muutus riigikassa tuluvoos 53 miljonit eurot aastas enne täiendava maksutulu reinvesteerimist majandusse, on kirjas uuringus.

Samas oleks selle alternatiivi potentsiaalne negatiivne mõju majandusele kõige suurem, kuna see mõjutab ligikaudu 83% kogu Eesti sõidukipargist. Seega on aastamaksu, nagu ka kõigi täiendavate maksude kehtestamisel oluline planeerida, kuidas valitsus saab läbi uute maksutulude reinvesteerimise kompenseerida esialgseid negatiivseid majandusmõjusid, soovitab Ernst & Young.

Elanike seisukohast tähendab sõiduautode maksustamine transpordikulutuste kasvu, tõdeb uuring. Täiendav maksustamine keskmise sõiduauto kohta 100 euro võrra aastas mõjuks koormavalt ca tuhandele autot omavale maapiirkonna elanikule, viies nad allapoole suhtelist vaesuspiiri. See tähendab vajadust leevendusmeetmete järele, milleks võivad olla nii mobiilsustoetused kui maapiirkondade ühistranspordi võimaluste parandamine.

Teekasutustasu

Teekasutustasude rakendamisel on valik, kas rakendada aja- või läbisõidu põhist süsteemi, samuti kas ja millist elektroonilist tugi- ja kontrollisüsteemi rakendada. Üle 3,5tonnistele veoautodele teekasutustasude rakendamise korral suuruses keskmiselt 722 eurot aastas veoki kohta oleks muutus riigikassa tuluvoos 16-17 miljonit eurot aastas enne täiendava maksutulu reinvesteerimist majandusse, sõltuvalt välisveokite maksustamise tasemest, leiab uuring. Kui kehtestada Eestis veokitele teekasutustasu, siis oleks riigi tulude seisukohast kõige tasuvam alternatiiv ajapõhine kasutustasu ilma elektroonilise kontrollita.

Teekasutustasud võimaldavad maksustada ka välisriikide veokeid, mida praegune raskeveokimaks ei võimalda. Analüüsis tehtud eeldustel moodustaks välisveokitelt kogutav maksutulu ajapõhise süsteemi korral ligikaudu 21% ja läbisõidupõhise süsteemi korral 15% teekasutustasude rakendamise kogutulust Eestis.

Uuringu autorid juhivad tähelepanu sellele, et teatud eelduste korral on valitsusel võimalik täiendavate maksutulude majandusse reinvesteerimisega kompenseerida algseid negatiivseid mõjusid majandusele, kuid see sõltub sellest, kuhu maksutulu suunatakse.